Pärast Teist maailmasõda halvenesid kiiresti Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste ning Nõukogude Liidu suhted. Tekkinud vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Eesti jaoks tähendas külm sõda kaks inimpõlve kestnud okupatsiooni. Kümned tuhanded inimesed põgenesid läände ja siiajäänutest pidid tuhanded end metsades varjama, rääkimata kümnetest tuhandetest, kes saadeti GULAGi vangilaagritesse või küüditati. Rahvusvahelise õiguse vastaselt olid mitusada tuhat Eesti kodanikku sunnitud sundaega teenima Nõukogude relvajõududes. Eesti igapäevaelu mõjutas oluliselt kümnete tuhandete okupatsiooniarmee sõdurite ja ohvitseride kohalolek.
Külma sõja näitusel vaadeldakse, kuidas kulgesid Teise maailmasõja ekspositsioonist tuttavate meeste elusaatused pärast sõda. Kajastatakse eestlaste teenistust nii lääneriikide relvajõududes, sealhulgas Korea ja Vietnami sõdades, kui ka nõukogude armees ja metsavendlust. Näituse osaks on ka metsavendade maa-aluse talvepunkri koopia. Kaardi abil saab aimu nõukogude vägede paiknemisest Eesti territooriumil. Samuti käsitletakse argielu militariseeritust nõukogude okupatsiooni ajal, nii saab tutvuda saab tollaste põlvkondade laste militaarsete mänguasjadega ja sõjalise algõpetuse tunniga üldhariduskoolides. Välja on pandud Ameerika Ühendiriikide kindralmajori Tiiu Kera ja kolonel Enn Tietenbergi vormid.
Vaata siit Aktuaalse Kaamera uudist külma sõja püsinäitusest.
