Eestimaa pärast on sõdu peetud muinasajast alates. Asukoht Läänemere idakaldal on selle maalapi ümberkaudsetele valitsejatele läbi aegade atraktiivseks muutnud.
Näitus algab eestlaste vastupanuga sissetungijate vastu ristisõdade ajastul. Edasi tuli siinsel rahval täita sõjalisi kohutusi erinevate võõrvõimude all: Liivi sõjas, Põhjasõjas ja hilisemates Vene impeeriumi sõdades. Eestlaste sõjaväekohustus Vene impeeriumis ning õpingud 19. sajandil Tsaari-Venemaa junkrukoolides panid lõpuks aluse eesti rahvusest ohvitserkonna kujunemisele, mis oli Vabadussõjas Eesti jaoks hindamatu tähtsusega.
Lisaks kajastab näitus kolme Eestiga seotud sõjanduse suurkuju elulugu: Rootsi sõjaväeinsener Eric Dahlberg, kelle plaanide alusel arendati Tallinna, Narva ja Kuressaare kindlustusi; Vene väejuht Barclay de Tolly, kel oli otsustav roll Napoleoni alistamisel; ning arstiteadlane Nikolai Pirogov, kelle uuendused tõid pöörde sõjameditsiini arengus.
Üks tähelepanuväärsemaid eksponaate on 17. sajandist pärit läitlukuga topeltjõuline sileraudne kindlusarkebuus (Eesti Ajaloomuuseumi kogust), milliseid on Eestis ainult kaks.
Näitusel on ka lastele mõeldud eksponaadid, mis tutvustavad muistsete sõjameeste varustust. „Ajalugu Oskariga“ koostöös valmisid animatsioonid, mis selgitavad, kuidas muutusid sõjameeste varustus ja sõjapidamisviisid alates muinasaja lõpust, kuni Põhjasõjani 18. sajandi alguses ning millised riigid-valitsejad jagasid 700 aasta jooksul omavahel Eesti ala..