Uudised

Eesti sõjamuuseumis meenutati Vabadussõja alguse aastapäeva 27.11

Eesti sõjamuuseumis esitleti Vabadussõja alguse 97. aastapäeva puhul kindralite maale ja Nikolai Reegi raamatut “Sõjateaduslik testament“.

Täna tähistati Eesti sõjamuuseumis Vabadussõja alguse 97. aastapäeva kindralite portreemaalide näitus avamisega. Lisaks sellele esitleti ajaloodoktor Andres Seene poolt koostatud ja kirjastuse Ilmamaa „Mõtteloo“ sarjas ilmunud Nikolai Reegi kõnede ja artiklite kogumikku „Sõjateaduslik testament“.

Sõjamuuseumi direktori Hellar Lill ütles, et on tänulik Rahvusarhiivile olulise kultuuriloolise pärandiga maalide eest, mis on elanud üle keerulised ajad ja jõudnud sõjamuuseumisse, kus kõigil on nende abil võimalik tutvuda Vabadussõja juhtidega. 

"Maalidel kujutatud kindralid olid silmapaistvad sõjalised juhid ja värvikad isiksused, kellest juba nende eluajal räägiti legende. Samas tuli mitmetel neist säravamate hetkede järel olla ka Eesti Vabariigi kadumise juures,“ rääkis Lill. „Sõjateadusliku kogumiku autor kindralleitnant Nikolai Reek, keda tunti ka hüüdnimega Napoleon, oli silmapaistev ja rahvusvahelist tähelepanu pälvinud sõjaline mõtleja, kelle tekstid pole kaotanud mõtet ka tänapäeval". 

1927. aastal maalis baltisaksa kunstnik Frieda Wilpert Ratsarügemendi Ohvitseride Kogule portreemaalid kindralitest Johan Laidonerist, Paul Adolf Lillest, Gustav Jonsonist, Ernst Põdderist ja Nikolai Reegist. Ratsarügement deponeeris maalid 1940. aastal Eesti Rahva Muuseumisse, 1945. aastal viidi maalid ENSV Riigi Keskarhiivi, kus need paigutati erifondi kui propagandamaterjal. 

2015. aastal otsustas Rahvusarhiiv Eesti sõjaajaloo pärandi hulka kuuluvad maalid üle anda Eesti sõjamuuseumile. Kindralite maalid on nüüd välja pandud sõjamuuseumi püsinäitusel.

Ühel maalidest on kujutatud kindralleitnant Nikolai Reeki, kes on Eesti sõjakirjanduse üks alusepanijaid. Valiku tema tekste on ajaloodoktor Andres Seene koondanud kogumikku „Sõjateaduslik testament“, mis ilmus äsja kirjastuse Ilmamaa "Mõtteloo" sarjas Eesti sõjamuuseumi toetusel. Esmakordselt on ühtede kaante vahele koondatud Eesti sõjalise mõtleja tekstid, mis väärivad taasavastamist nii kaitseväelaste, riigimeeste kui ka riigikaitsehuviliste kõige laiema ringi poolt. 

Lisainfo:

Hellar Lill, Eesti sõjamuuseumi direktor
503 3729 

Otsi