Homme ja ülehomme, 26. ja 27. oktoobril toimub Tartus rahvusvaheline Balti sõjaajaloo aastakonverents sõjanduslikust mõttest ja selle muutumisest peaasjalikult nendes Euroopa riikides, mis sündisid I maailmasõjale järgnenud vabadus- ja iseseisvussõdades.
Konverents peetakse Athena keskuses ja kannab pealkirja „Military Thought and its Transformation in the Newly Independent States of Europe in 1918–1940“. Konverentsil esinevad Läti, Leedu, Soome, Tšehhi, Poola, Taani, Hollandi, Saksamaa, Ameerika Ühendriikide ja Eesti sõjaajaloolased.
„Oma sõjakunst, sõjaline mõte ning sõjateaduses pädevad ohvitserid ja kindralid on iga riigi sõjaliste võimete väljaarendamise tähtsamaid eeldusi, kuid nagu igas valdkonnas, läheks jalgratta leiutamine kalliks maksma ka sõjanduse vallas,“ ütles Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill. „Suuremate Euroopa riikide sõjaline mõte, mis oli praktikas järele proovitud I maailmasõja pikkadel aastatel, mõjutas suurel määral ka uute riikide sõjaväelaste haridust ja väljaõpet, aga ka sõjalist planeerimist. Kuidas täpsemalt, sellest räägitakse juba konverentsil.“
Konverentsi teema on ajendatud Kaitseväe Akadeemia järgmisel aastal lõppevast kolmeaastasest uurimisprojektist „Eesti sõjaline mõte aastatel 1920–1940“, mida rahastab kaitseministeerium.
Kaitseministeerium ja Eesti sõjamuuseum annavad konverentsi raames üle Hendrik Sepa preemia möödunud aastal ilmunud parimale Eesti sõjaajaloo monograafia ja artikli autorile.
Konverentsi korraldavad Eesti sõjamuuseum, Balti kaitsekolledž ja Kaitseväe Akadeemia. Konverents on nii Balti Kaitsekolledži 13. Balti sõjaajaloo aastakonverents kui ka Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi 14. rahvusvaheline sõjaajalookonverents. Konverentsi ettekannete baasil koostatud artiklid avaldatakse Eesti sõjaajaloo aastaraamatus, mida annab välja Eesti sõjamuuseum koostöös Tallinna ülikooli kirjastusega.
Vaata kava ja jälgi konverentsi ülekannet
kodulehel
