Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum avas täna, kindral Johan Laidoneri 140. sünniaastapäeval Tallinnas kaitseväe kalmistul Vabadussõja juhtide mälestussamba juures tema kenotaafi.
1884. aasta 12. veebruaril Viljandimaal sündinud Eesti omariikluse ajaloo suurkuju Johan Laidoneri elu lõpp kujunes sarnaselt paljudele teistele Eesti riigi ja sõjaväe juhtidele traagiliseks. Nõukogude võim küüditas ta 1940. aasta juunis koos abikaasa Mariaga Venemaale, hiljem arreteeriti ja suri Vladimiri vanglas. Ta on maetud nimetusse hauda Vladimiri vangla surnuaial, tema säilmeid ei ole õnnestunud leida. Nõukogude Liidu repressioonide ohvrite memoriaalil Vladimiris oli skulptor Mati Karmini kujundatud mälestustahvel Laidonerile, kuid möödunud aastal memoriaal lammutati.
Kenotaafilt eemaldas pidulikult katte kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Enno Mõts, kes ütles, et Johan Laidonerile on küll püstitatud mälestusmärgid sünnikohta Viiratsis Raba talus, Viljandi kesklinnas ning Eesti sõjamuuseumi juures Viimsi mõisa pargis, kuid siiamaani puudus keskne mälestusmärk Tallinnas. „Nüüd on see viga parandatud ja Johan Laidoneri nimi leidnud koha Vabadussõja juhtide seas kaitseväe kalmistul,“ sõnas Mõts.
Pidunädalat jätkame kolmapäeval 14 veebruaril kell 18 Eesti sõjamuuseumis Johan Laidonerile pühendatud vestlusõhtuga, kus ajaloodoktor Lauri Vahtre ja Eesti sõjamuuseumi teadur Siim Õismaa vestlevad Laidonerist kui Vabadussõja väejuhist ning kirjanik Kärt Hellerma ja Eesti sõjamuuseumi kuraator Elo Perling-Kõmper temast kui inimesest ja abikaasast.
Pühapäeval 18. veebruaril kell 12 toimub Eesti sõjamuuseumis Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistamine Vabadussõja lahingu taasesitamisega, kus ümmarguse tähtpäeva puhul astub üles ka ülemjuhataja ise.
Foto: kaitsevägi
