Tallinnast teele läinud suur laevastik, pardal meredessantpataljon ja vastvalminud soomusrong Heinaste, pidi ankrusse heitma Virtsus, et oodata jääolude paranemist. Lõpuks jäi dessant Heinaste, lätikeelse nimega Ainaži sadamasillal maabumiseks ebasoodsate asjaolude kokkulangemise ja sõjalise vajaduse kadumise tõttu toimumata, kuid läks ajalukku kui noore riigi sõjaväe julge ja innovaatiline ettevõtmine.
Näituse avamisel kõnelenud kaitseminister Kalle Laanet ütles, et sündmus tuletab meelde, milline Vabadussõja vaimsus tervikuna oli. „See põnev seik oli Vabadussõjale nii iseloomulik – julge ja leidlik, seni tavaks olnud sõjapidamise taktikat laiendav, uusi lahendusi otsiv,“ ütles Laanet. „Legendaarset Vabadussõja vaimu – kartmatust vaenlase ees, pealehakkamist erakordsete ja võimatute ülesannetega hakkamasaamisel, leidlikkust oma riigi kaitsmisel, seda vajame ka täna.“
Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et sõjamuuseumi eesmärk on näidata, et ajalugu ei asu ainult muuseumiseinte vahel, vaid seda võib kohati kõikjal meie ümber. „Sõjamuuseum tuleb siin Virtsus ise külastaja juurde, sinna, kus inimesed liiguvad,“ ütles Lill. „Siit sadamast käib iga päev läbi sadu praamile tõttavaid inimesi ja loodan, et see väike väljapanek Vabadussõjast aitab neil ooteaega sisukamaks muuta.“
Näitus-installatsioon „Dessant, mida ei toimunud“ on pühendatud 150 aasta möödumisele Eesti ajaloo suurkuju admiral Johan Pitka (19. veebruar 1872 - ? september 1944) sünnist. See valmis Eesti-Läti piiriülese koostööprojekti „Military Heritage“ toel ja jääb Virtsu sadamasse viieks aastaks.
Lisaks on Eesti sõjamuuseumis Viimsi mõisas kuni suve lõpuni välja pandud Johan Pitkale kuulunud hinnaline hõbeserviis ja kuni 15. jaanuarini 2023 on Eesti meremuuseumis Lennusadamas avatud näitus „Kajutivestlused Johan Pitkaga“, mis käsitleb tema noorusaastaid kaugsõidukaptenina.
Fotod: Ruwe Saare, Eesti sõjamuuseum
