„Vabadussõja ajalugu on meid kõiki saatnud, puudutanud, innustanud ja mõtlema pannud. Nüüd on meil veelgi parem võimalus uurida, mõelda ja saada inspireeritud,“ ütles kaitseminister Jüri Luik.
Luige sõnul sai just Vabadussõjas Eesti Vabariik endale eluõiguse. „Eesti lõi liitlaste abil Punaarmeed, Saksa vabakorpuslasi ja Landeswehri ning sõlmis Nõukogude Venemaaga rahulepingu, mille sajandat aastapäeva täna tähistame,“ märkis Luik, kelle sõnul suutsid Eesti riigimehed organiseerida rahva omariiklust kaitsma, ehitades samal ajal julgelt ja sihikindlalt demokraatlikku õigusriiki.
Tartu Linnamuuseumis toimunud raamatu esitlusel pidas kõne ka Vabariigi president Kersti Kaljulaid.
Ilmunud „Eesti Vabadussõja ajalugu” on kaheköiteline teos, mille esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika.
Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eesti piire, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti rahuläbirääkimised Tartus.
Raamatu on koostanud Lauri Vahtre ja tekstid kirjutanud Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Hellar Lill, Toomas Hiio, Toe Nõmm ja Taavi Minnik. Raamatu mõlemad köited on illustreeritud pea 800 foto ja ligi 100 kaardiga.
Fotod esitlusest (Aivo Põlluäär, Eesti Sõjamuuseum).
