Uudised

Tartu ülikooli muuseumi, Eesti ajaloomuuseumi ja Tartu linnaajaloo muuseumite pikaajaline juht Sirje Karis andis suure panuse Poola taasiseseisvumise 100. aastapäeva tähistamiseks Eestis. Eesti rahvusarhiivi näituse „Poola – Eesti suhted 1918-1939 Eesti arhiivivaramus“ avamisega Eesti Ajaloomuuseumis 4. veebruaril 2018 said alguse Niepodlegla ja EV 100 pidustused, mis kestsid 2. detsembrini 2022, kui Pärnu Kontserdimajas kanti ette Marcin Masecki „Eesti sümfoonia“, mis oli spetsiaalselt komponeeritud Eesti-Poola diplomaatilisete suhete tähistamiseks.

„Proua Sirje Karises on ühendatud pädevus, pühendumus, väsimatu töökus, elegantsus, külalislahkus, võrratu organiseerimisvõime ja oskus oma rahvast ning selle sõpru Poolas väärtustada. Need on omadused, mille poolest tunti ka Maria Kruszewska-Laidoneri ning mis tegid temast suursuguse daami ja silmapaistva ühiskonnategelase ja ühtlasi oma abikaasa, riigitegelase asendamatu toe“ lausus Poola Vabariigi suursaadik Grzegorz Kozłowski Maria Kruszewska-Laidoneri 134. sünniaastapäevale pühendatud traditsioonilisel muusikasalongi õhtul 7. detsembril Eesti sõjamuuseumis Viimsi mõisas tunnustust üle andes.

„Ma pole saanud siiani ühtegi auhinda, ma poleks seda oodanud. See on suur tunnustus!“ tänas proua Karis, kellele Maria žaboo tuli üllatusena.

Salongiõhtul lõi meeleolu tunnustatud Poola pianist Krzysztof Książek esitades Chopini muusikat. Sündmuse korraldasid Poola Vabariigi suursaatkond Tallinnas ja Eesti sõjamuuseum koos Poola Kultuuri- ja Rahvuspärandi Ministeeriumi ja Varssavi Rahvusliku Chopini Instituudiga.

Auhinna asutas Poola Vabariigi Tallinna Suursaatkond 2018. aastal, kui möödus 100 aastat Eesti iseseisvumisest ja Poola iseseisvumise taastamisest. Žabooga tunnustatakse naisi, kes suure pühendumusega kannavad hoolt Eesti ja Poola suhete arendamise eest ning propageerivad Maria Kruszewska-Laidoneri eeskujul Poola kultuuri ja ajaloopärandit Eestis.

Eesmärgiks on autasustada 100 žabooga 100 väljapaistavat naist, Poola asja eest seisjaid Eestis. Seekordse žaboo valmistas Poola pitsikuduja ja näitleja Monika Paśnik-Petryczenko. Ta taastas žaboo koe ja kuju Maria ja Johan Laidoneri arhiivifoto järgi.

Esimene žaboo anti Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul üle Vabariigi presidendile Kersti Kaljulaidile.

Maria Kruszewska-Laidoner (1888–1978) oli poolatar, kindral Johan Laidoneri abikaasa, erudiit ja pianist, kes enne II maailmasõja puhkemist täitis Eestis ka esileedi rolli. Maria andis tooni sõdadevahelise Eesti kultuuri- ja salongielule. Ta oli ka moetrendide juurutajaks. Tema riietuse lahutamatuks osaks olid žabood. Okupatsiooniaastatel hoidis ta ülal Eesti rahva vabaduspüüdlusi, hoolitsedes oma riietuse iga detaili eest – valge žaboo rõhutas rõivaste sinist ja musta värvi, mis andsid kokku Eesti riigilipu värvid.