Pressiteade 06.12
Sõjamuuseumis arutatakse Eesti tähtsuse üle Külmas sõjas.
Eesti sõjamuuseumis peetakse täna ja homme rahvusvahelist sõjaajaloo
konverentsi, mis käsitleb Eesti territooriumi sõjalist tähendust Külma sõja
ajal.
Konverents keskendub Külma sõja hilisele perioodile (1975-1992), seda nii
nõukogude kui ka lääne vaatepunktist lähtudes. Eestis paiknesid toona
nõukogude sõjaväeüksused ligi 800 paigas, nõukogude sõjaväelaste tipparvuks
arvatakse tippaegadel olevat olnud ligi 120 000 meest.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktori Jüri Luige sõnutsi oli
Eesti Külma sõja ajal Kremli juhtide vaatevinklist kui üks suur nõukogude
garnison.
„Eestis asusid lennuväljad, raketibaasid, sõjasadamad, polügoonid. Siin
paiknes tuumarelv. Külma sõja traagiliste mängureeglite kohaselt oli Eestile
suunatud nii mõnigi NATO rakett ja tänane liitlane planeeris paratamatult
sõjategevust Eestist lähtuva nõukogude ohu vastu,“ ütles Luik.
Endise riigiministri Raivo Vare modereeritaval konverentsil esinevad USA
Atlandi Nõukogu teadur Robert Nurick, kindralid Michael Clemmesen Taanist,
Lauri Kiianlinna Soomest ja Vello Loemaa Eestist, samuti Rahvusvahelise
Kaitseuuringute Keskuse direktor Jüri Luik, Eesti sõjamuuseumi teadur Kaarel
Piirimäe ning nõukogude sõjalise pärandi uurija Ain Tähiste.
Konverentsi korraldavad MTÜ Eesti Sõjaajaloo Pärand, Eesti sõjamuuseum ja
Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.
Konverents toimub Viimsi mõisas, Eesti sõjamuuseumis. Täiendav info:
Ain Tähiste
+372 5049 829