Eile toimus Tartus 9. rahvusvaheline sõjaajaloo konverents, mille korraldas Eesti sõjamuuseum koostöös kaitseväe ühendatud õppeasutustega. Konverentsil käsitleti sõjaajaloo rolli ohvitseri väljaõppes ja doktriinide kujundamises.
Konverentsil esinenud kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Herem käsitles oma ettekandes ajaloo uurimise tähtsust kaitseväe arendamisel. „Oluline on ajaloolaste ja sõjaväelaste omavaheline dialoog ning õppimine lähiajaloo konfliktidest. Julgustan kaitseväelasi ja ajaloolasi uurima ajalugu nii, et seda oleks võimalik rakendada ka kaitseväe arendamisel“ ütles kindralmajor Herem.
Konverentsil anti üle ka Hendrik Sepa preemia eelmisel aastal ilmunud Eesti parima sõjaajalooalase kirjutise autorile. Tänavu sai preemia Arto Olli monograafiaga „Kalev ja Lembit. Eesti allveelaevade lugu“. Komisjon märkis ära ka kaks teist tööd: Oliver Orro, Robert Treufeldti ja Maris Mändeli teose „Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas“ ning Kaarel Piirimäe artikli „Vabadussõja pärand, Laidoneri „aktiivne kaitse“ ning Eesti sõjaväe valmistumine sõjaks 1930. aastatel“.
Konverentsil „Minevik, sõjamehe teejuht? Kogemus, ajalugu ja teooria sõjalises ettevalmistuses“ kõnelesid esinejad nii Eestist kui ka Ameerika Ühendriikidest, Poolast, Kanadast, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Taanist ja Iisraelist.
Üheksandat korda toimunud konverents peeti teist aastat Eesti sõjamuuseumi ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste koostöös.
Pildigalerii
Allikas: mil.ee
