Kindral Johan Laidoneri Seltsi noortetoimkond toob 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustule kaitseväe soomukil esmalt Pärnu Iseseisvuse väljakule. Edasi liigub tuli läbi Pärnu-Jaagupi, Märjamaa, Kullamaa, Nissi ja Keila Tallinna Kaitseväe kalmistule, kus seda pühitsetakse Mälestusehise juures. Mälestustuli peatub teekonnal Vabadussõja ausammaste juures. Keilas tervitatakse tuld ajaloolise koolimaja ees, mis on linna ja kihelkonna Vabadussõja mälestusmärk. Tulele annavad teekonnal au kohalikud valla- ja linnajuhid, vaimulikud annavad sellele oma õnnistuse.
Tule tervitamine on Pärnus kell 14, Pärnu-Jaagupis 14.45, Märjamaal 15.30, Kullamaal 16.15, Nissis 17.45, Keila ajaloolise koolimaja juures 18.30 ja Tallinna Kaitseväe kalmistul 19.30.
Ööseks asetatakse Eesti sõjameeste mälestustuli ajaloolisse Pirita kloostrikirikusse.
Võidupüha hommikul süütavad noorkotkad Tallinnas Toompeal tikkude või välgumihkli abita muinastule ning kaitseminister ja kaitseväe juhataja annavad tuletoojatele üle Võidutule medalid.
Kell 9.30 algab oikumeeniline jumalateenistus Pirita kloostri varemetes, kus teenivad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester kolonelleitnant Aivar Sarapik, Eesti Metodisti Kiriku pastor ja Kaitseliidu vanemkaplan major Raivo Nikiforov ning Rooma-Katoliku Kiriku liige kolonelleitnant Artur Lillenurm. Muusikat teeb Kaitseliidu Tallinna maleva orkester. Oikumeenilist jumalateenistust kantakse üle
Kaitseliidu Facebooki lehel.
Kell 11.00 ühendatakse Kadriorus presidendi lossi ees muinastuli ja mäletustuli ühtseks võidu- ning jaanituleks, mille Vabariigi President saadab Kadriorust laiali üle terve riigi.
Kell 14.30 toimub Eesti sõjamuuseumi taga Viimsi mõisa pargis Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärgi juures pärgade asetamine mälestusmärgile Kaitseliidu, Viimsi Naiskodukaitse, Viimsi Kodutütarde ja Viimsi valla esindajate poolt.
Üritus FB-s.
Kindral Johan Laidoneri Selts on selle sajandi algusest igal aastal võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil, viinud Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna. Kuigi Kaitseliidu paraadi ega muid suuri üritusi tänavu ei korraldata, toimub mälestusüritusi Vabadussõja võidusammaste juures ja mujal üle Eesti.
Võidupühaga tähistatakse Eesti võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919 ja see on ka "eestlaste kõigi aegade võitude ja võitluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest." (Eesti Vabariigi valitsuse otsusest 1934).
