Eesti Sõjamuuseum

Tutvustus

1919. aastal asutatud Eesti Vabastamise Sõja Muuseum taastati 2001. a Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi nime all. Vastavalt põhikirjale hõlmab muuseumi tegevusvaldkond Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemete ja materjalide väljaselgitamist, kogumist, säilitamist, uurimist ja üldsusele vahendamist, samuti sõjaajaloolise uurimistööga tegelemist ning rahvusvaheliste sidemete arendamist teiste asjassepuutuvate institutsioonidega.

Sõjamuuseumi püsiekspositsioon ja ajutised näitused jutustavad loo Eestis peetud sõdadest, eestlaste ja teiste siinsete rahvaste teenistusest teiste riikide sõjavägedes ja mujal maailmas peetud sõdadest, millest Eesti elanikel on tulnud osa võtta. 

Ajaloost


Eesti Vabastamise Sõja Muuseum asutati Sõjavägede Ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri päevakäsuga 19. jaanuaril 1919. aastal. Vabadussõja lahingud olid kestnud vaevu kaks kuud, mõni päev varem oli vabastatud Tartu ja Eesti Vabariigi püsimine ei olnud kaugeltki otsustatud.

1919. aastal nimetati muuseumi korraldajaks 6. jalaväepolgu reamees rindefotograaf Taavet Poska. 1921. aasta novembris määrati ta muuseumi varahoidja kohusetäitjaks ja hiljem juhatajaks. Taavet Poska juhtis Eesti sõjamuuseumi kuni 1940. aastani. Siis oli muuseumis umbes 10 000 eksponaati, neist paar tuhat püsiekspositsioonis. Muuseumi kogudes oli palju relvi, püsiekspositsioonis olid trofeed – lahingutes võidetud Punaarmee üksuste lipud, mannekeenid Vabadussõja-aegsetes mundrites, sõjakaardid, ülemjuhataja sõjaaegse töökabineti sisustus ja palju muud. Muuseum asus sel ajal vanalinnas Vene tn 5. 

Pärast Eesti okupeerimist Punaarmee poolt 1940. aasta suvel Vabadussõja muuseum suleti ja varad tuli Vene tänavalt välja kolida. Need viidi esialgu Koplisse nn Punastesse kasarmutesse. Hiljem anti kasutuskõlblik varustus Punaarmeele, osa eksponaate teistele muuseumidele, osa viidi Venemaale ja palju esemeid lihtsalt hävitati.




Uus algus ja tänane päev


Pärast Eesti iseseisvuse taastamist ja Vene vägede väljaviimist kerkis päevakorda Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri endise suvekodu – Viimsi mõisa – saatus. 1990. aastate alguseni asus mõisas NSV Liidu Balti laevastiku raadioluure väeosa, mis oli jätnud hoonesse oma „kihistused”. 15. septembril 1993 otsustas Viimsi vallavolikogu rajada mõisa Viimsi valla muuseumi, mis asus koguma eeskätt Johan Laidoneri isikuga seotud esemeid ja teavet.

26. veebruaril 2001 asutati kaitseministri määrusega Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri Muuseum, mis asus Viimsi mõisa ja võttis üle vallamuuseumi ruumid. Eesti sõjamuuseumi taastamine algas tühjalt kohalt, sest sõjaeelsed varad olid hävinud või laiali jaotatud. Jätkati vallamuuseumi perioodil loodud kogude täiendamisega. Õnneks oli paljudel Eesti inimestel jätkunud julgust ja külma närvi säilitada väga väärtuslikke Eesti sõjaajalukku kuuluvaid esemeid, arhiive jms ja seda kohati sõna otseses mõttes maa all ja ahjutruupides. Neid esemeid ja dokumente hakati nüüd sõjamuuseumile annetama või üle andma.

Täna on Eesti sõjamuuseum Eesti sõjaajaloo- ja kultuuripärandi koguja, säilitaja, uurija ja eksponeerija. Sõjamuuseumi ülesannete hulka kuulub ka Eesti kaitseväe ajaloo pidev talletamine, sõjaajaloo-alaste teadmiste levitamine nii kaitseväelaste, riigikaitseõpetajate, kooliõpilaste kui ka laiema avalikkuse seas, sõjaajaloo-teaduslike ja aimeraamatute väljaandmine, koostöö Eestis ja välismaal asuvate sõjamuuseumide ja sõjaajaloo uurimiskeskustega ning palju muud.

Tulevikuplaanidest


Muuseumi praeguse asukohta, Viimsi mõisa, ei ole võimalik ega ka sobiv paigutada kõige suuremaid iga sõjamuuseumi juurde lahutamatult kuuluvaid eksponaate – suurtükke, veokeid, soomukeid ja tanke. Kogude kaasaegne eksponeerimine ja põhjaliku ülevaate andmine Eesti sõjaajaloost alates viikingiajast ja muistsest vabadusvõitlusest kuni Kaitseväe 21. sajandi välismissioonideni eeldab avaramat vaadet, kui seda võimaldab pargisügavusse peidetud Viimsi mõis.

Ühe võimaliku asukohana tulevikus peetakse praegu silmas Patarei merekindlust ja mereäärset ala selle ümbruses, mis koostöös Meremuuseumi ja teiste huvitatud asutuste ja isikutega nii avalikust kui ka era- ja kolmandast sektorist on kavas kujundada maailmatasemel sõja-, mere- ja tehnikaajaloo teemapargiks.



Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum  Mõisa tee 1, 74001 Viimsi, Harju maakond
Telefon: +372 621 7410 / 621 7418  E-post: info(at)esm.ee
Avatud K-P 11-18, sõjatehnika angaar (Vehema tee 1a) maist oktoobrini R-P 11-18
Otsi